
LEADELL Pilv vandeadvokaadid selgitavad kahte olulist Riigikohtu otsust seoses juhatuse liikme vastutusega ning juhatuse liikme poolt tehtud tehingutega.
Viimasel paaril kuul on Riigikohtus lõppenud 2 olulist ja põhimõttelist kohtuvaidlust seoses juhatuse liikme vastutusega ning juhatuse liikme poolt tehtud tehingutega.
LEADELL Pilv Advokaadibüroo vandeadvokaat ja partner Pirkka-Marja Põldvere ning vandeadvokaat Tambet Laasik annavad Delfi uudisteportaalis ilmunud artiklites kokkuvõtvad ülevaated antud lahenditest, kus büroo saavutas edukad tulemused klientide esindamisel.
Esimese lahendi puhul leidis Riigikohus 29. märtsi otsuses, et teatud juhtudel ulatub juhatuse liikme vastutus kümne aastani, tavapäraselt on see viis aastat.
Antud asjas otsustasid aktsiaseltsi aktsionärid suurendada aktsiakapitali. Hageja tasus täiendavate aktsiate eest mitterahalise sissemakse sissemaksega, andes äriühingule üle korteriomandi. Paraku kõiki uusi aktsiaid ei märgitud ja seetõttu loeti aktsiakapitali suurendamine ebaõnnestunuks. Vaatamata sellele võõrandas äriühing mitterahalise sissemaksena saadud korteri kolmandale isikule. Kohtus vaidlesid hageja ja kostjad (äriühing ja selle juhatuse liige) selle üle, kas kostjad peavad hagejale korteri väärtuse hüvitama.
Hageja (märkija) esindaja nimetatud vaidluses oli LEADELL Pilv vandeadvokaat Merilin Ojasaar (Valdmaa).
Loe lähemalt SIIT.
Teise olulise lahendi puhul leidis Riigikohus 26. aprilli otsuses, et tühine on ka selline juhatuse liikme poolt tehtud tehing, mille teiseks pooleks ei ole juhatuse liige ise, vaid tema poolt kontrollitav äriühing.
Niisugune tehing on kehtiv vaid juhul, kui selle on heaks kiitnud osanikud või nõukogu või kui tehing on tehtud äriühingu igapäevases majandustegevuses turutingimustel. Riigikohus selgitas, et osanike nõusolekuta lubatud tehinguks võib olla eelkõige tehing, millega äriühing osutab oma juhtorgani liikmele sedasama äriühingu jaoks tavapärast teenust turuhinna alusel, mida ta tavapäraselt osutab ka teistele isikutele. Antud kaasuses esindas klienti edukalt LEADELL Pilv vandeadvokaat Tambet Laasik koostöös Advokaadibüroo NOVE vandeadvokaadi ja partneri Urmas Volensiga.
Loe lähemalt SIIT.



tarkvarainsenerina töötamist liikus ta edasi nõustamise ja juhtimise valdkonda, vastutades 







Eesti plaanis saime endale ilmselt väga hea presidendi. Nii paradoksaalne, kui see ka pole, siis tänu valimissüsteemile, mida valimiste ajal saatis kriitikute ühiskoor. Pean valitsuse vahetustki positiivseks. Tuntud loodusseadus: „Võim korrumpeerib ja absoluutne võim teeb seda absoluutselt!“ nõudis juba ammu võimuvahetust nii Toompeal kui ka all-linnas.


Olin kuulnud, et lindudele on kingitud tiivad selleks, et nende abil lennata. Mina kartsin. Kust ma tean, kas ma oskan enam siia tagasi tulla, kui olen kord siit ära lennanud? Kui seal kauguses, silmapiiri taga ei olegi seda imelist, millest on mulle räägitud, siis peaksin tagasi tulema, aga ma pole kindel, kas ma oskan. Äkki ma kulutan sinna lendamise peale kogu oma üürikese jõu ära ega jõuagi tagasi … Enne saabub öö. Turvalisem on siia jääda. Tiivad segavad – jäävad ette, kaotan nii mõnegi sule. Lõpuks ei suuda ma neid enam liigutada. Imestan, milleks need mulle anti.





Vaata galeriid visiidist 









Juhul, kui Teie ettevõtet huvitab Slovakkiast koostööpartnerite leidmine, palume sellest teada anda e-posti aadressil
ELI juht Tõnu Vaher kavatseb droonitootmist suurendada, kasutades ära muud ettevõttesse kogunenud teadmised. ELI kogutoodangust moodustavad droonid praegu veel 10-15 protsenti, ülejäänud osa aga väljaõppe-vahendid. „See 85 protsenti, mis me muud teeme, me paneme selle 15 protsendi arengusse sisse, sest me ise usume endasse,“ selgitas ettevõtte juht härra Vaher Äripäevale ning ütles, et nad näevad palju võimalusi arenguks ja koostööks. Praegu valmistub ELI riigihankeks: Eesti riik ostab oma idapiiri valvamiseks poole miljoni euro eest droone.