Märtsikuise KKK külaliseks oli IT-visionäär ja –guru Linnar Viik. Ta selgitas laiemalt tundmata otsustusprotsesside tagamaid ja viise kuidas e-Eesti jõudis siia, kus me praegu oleme ning millised on meie edasised võimalused pöörase kiirusega kihutavas e-maailmas.

IT- arengu tsükkel kestab 2,5 – 3 aastat, seega ei tohiks ükski selle valdkonna juurutamine kesta üle kolme kuu – muidu on  (lõpuks) juba selle elutsüklist liiga vähe järgi jäänud. Endale tuleb tunnistada, ja vastavalt ka käituda „no legacy“ põhimõttel. Olemaks mõistlik ja jätkusuutlik, tuleb ja tark- ja riistvara, sh tootmisotstarbeline, välja vahetada ülimalt 8-10 aasta jooksul.

Eesti mure on „mugavustsoonis“ viibimine – muutuste edasilükkamine või vältimine ja seda nii riigi kui sisseharjunud ettevõtluse tasemel. Innovatsioon sünnib ja areneb siiski nutikates ettevõtetetes. Näiteks võib prügifirma teha koostööd kullerteenusega, et sõidu mõlemad „otsad“ oleksid kasu(m)likud. Tavanditeenuse osutamine netipoe kaudu on diskreetsem ja kaasavam kui niigi raskel ajal „surnumatja“ juurde minemine jne.

e- Eesti arenguhüppeks on vaja „paralleeluniversumi kooli“, kus 12-17 aastased õpetavad teisi omaealisi. Vaid nii saame taas lisa oma 25%lt 5le % kahanenud inseneriala omandada soovijate hulgale. Need vähesed noored insenerid toovad sellegipoolest  iduettevõtete läbi Eestisse aastas u 100 M€ erainvesteeringuid, ent ülikoolid u 100 x vähem.

Üldistest trendidest maailmas:

• Toimub kahekiiruseline areng: tavaehitused, -masinad ja –asjad vs ITga seotu. Mõlemaid pidurdab inimeste soovimatus muutusteks. Sellepärast ja sellegipoolest väheneb pidevalt inimeste hulk, kes on suutelised olemasolevat ja tulevat tehnoloogiat haldama.
• Isesõitvad ja omavahel kommunikeeruvad sõidukid vähendavad sõiduaega linnades u 50% võrra.
• Andmemassiivid koonduvad ja neid kasutatakse edukalt ja kasumlikult kolmes-neljas eraettevõttes -Google, Amazon, IBM, Facebook poolt, USA on riigina alles viies.