Esmaspäeval, 19. septembril külastas ICC Eesti äridelegatsioon Gruusia visiidi raames Zedazeni õlle- ja karastusjookidetehast, kus tutvuti nii tootmisega kui ka ettevõtte ajaloo ja edasiste plaanidega. Eesti äridelegatsiooni võõrustas Zedazeni tegevjuht hr Vasil Sulkhanishvili. Visiit Zedazeni tehasesse oli korraldatud ICC Georgia poolt.

Pildid ettevõtte külastusest leiate SIIT.

ICC Eesti äridelegatsiooni visiit Gruusiasse toimub 16.–23. septembril. Äridelegatsiooni juhib president Arnold Rüütel. Delegatsioon koosneb nii ICC Eesti liikmetest kui ka teistest edukatest eksportivatest ettevõtetest.

Ärireis sisaldab Gruusia-Eesti ärifoorumit ning ka ringsõitu riigis, mille käigus toimuvad ettevõtete külastused. Ringreisile on kaasa kutsutud ajaloolane Ott Sandrak, kelle teadmised ja kogemused aitavad mõista sihtmaad ja selle rahvast.

Juba möödunud aasta Läti ärivisiidi ajal sai selgeks, et Lätti peab uuesti minema. Tõsi, Läti on Eestist vaid veidi suurem ning rahvastki on õige pisut rohkem, ent vaatamata sellele suudab lõunanaaber aina rohkem üllatada. Lätlaste toimekus paistis meile silma kõikjal, alustades külastatud ettevõtetest ja lõpetades teele jäänud ahhetama panevate lossikompleksidega.

Neljapäevane tihe ajakava hõlmas enda alla käigud Läti silmapaistvatesse ettevõtetesse ning kohtumised nii Jelgava kui ka Liepaja linnavalituse esindajatega. Selle kõige juures avas ajaloolane Ott Sandrak naaberriigi hoopis teise nurga alt, juhtides tähelepanu lugematul arvul lossihoonetele ja muudele vaatamisväärsustele.

[expand title=”Loe pikemat kokkuvõtet SIIT.”]

Tavapärase malli järgi algas visiit ärifoorumiga Läti Kaubandus-Tööstuskojas, kus koja tegemisi tutvustas välissuhete nõunik Mārtiņš Perts ning Läti maksusüsteemist rääkis tegevuspoliitika osakonna direktor Katrīna Zariņa. Kohtumise lõpetas maailma ühe olulisema frantsiisi arenduse nõustamise ettevõtte Francorp esindaja Balti riikides, Francorp Baltic omanik Arturs Beiers. Oma ettekandes keskendus ta põgusalt koleme põhiküsimusele: mis on frantsiisimine, miks ja kuidas frantsiisida.

Riia ettevõtetest külastasime Läti juhtivat lauanõude hulgikaubandusfirmat Arkolat, kus tegevjuht Laura Buharina esitles nii oma ettevõtet kui ka purunematuid tooteid uhkusega kui Baltimaade elevanti. Teisena ootasid meid ehitussegude tehase SIA Sakret esindajad, nende seas ettevõtte juht Andris Vanags ja Sakret OÜ tegevjuht Ahto Leitud. Sakret oli osalejatele hea näide edukast frantsiisikontseptsioonist: Läti erakapitalil põhinev SIA Sakret omab frantsiisilepingu põhimõttel õigust tegutseda Baltikumis, Valgevenes, Kaliningradis ja Soomes.

Teise päeva varahommikul saime kohtumisel Jelgava linnapea Andris Rāviņši ja Anna Zeninaga teada linna arengusuundadest. Jelgavat võib pidada nii innovatsiooni-tehnoloogiakeskuseks, hariduse, kultuuri ja turismi keskuseks kui ka logistikas transpordikeskuseks. Pikalt peatuti ka haridussüsteemil ja selle seosel ettevõtetega. Andris Rāviņš, kes on hariduselt insener, peab inseneride harimist ja õpetamist seepärast nii oluliseks, et just nemad viivad maailma edasi. Meid võõrustati äsja valminud Jelgva Tehnikumis.

Jelgava üheks uhkuseks ja auks on 23hektariline NP Jelgava tööstuspark. Juhatuse liikmete Arta Nordmane ja Guntars Cauna sõnul on tööstuspargis kõige rohkem tootmisettevõtteid ja see järel kaubandusega seotud firmad. Kõige suurema ala katavad puidu töötlemisega seotud ettevõtted ning sellele järgnevad metalli, plastiku ja klaasi töötlemisega tegelevad ettevõtted. Meilgi oli võimalus kohtuda puidutöötlussektori esindajaga – Cross Timber Systemsit tutvustas asutaja ja omanik Andris Dlohi, näidates missuguseid laminaatpuidumooduleid nad era- ja avalike ehitiste ehituseks toodavad.

Ärivisiidi kolmas päev oli pühendatud Liepajale. Linnavalituses võtsid meid vastu arendusosakonna juhataja Mārtiņš Ābols, majandusosakonna juht Arnis Vītols ja turundus- ja investeeringute osakonna tegevjuht Guntis Beļskis, kelle elav vastuvõtt ja ettekanne tekitasid osalejates veelgi suuremat huvi Liepaja vastu. Belskis tegi meile kiire tutvustuse ka linna tööstuspiirkonnas, sh sadamas.

Liepajagi üllatas meid oma töökate ja edasipürgivate ettevõtetega. UPB on holding firma, mida peetakse Baltimaade üheks juhtivamaks tööstusettevõtete grupiks, tootes ehitusmaterjale juba üle 25 aasta. UPB edusaladuse ja –mõõdupuu on seadnud arhitektist omanik Uldis Pīlēnsi. Linna metallitootjatest oli meile heaks näiteks edukas ettevõtte Metalmeistars. Kahtlemata on nende tootmine tipptasemel: kõige uuem tehnoloogia, kõrgete oskustega töötajad.

Moodsa Liepaja uus maamärk on Liepaja sümfooniaorkestri uus kodu ja 1024 istekohaga Balti riikide suurima kontserdisaaliga Liepāja kontserdimaja ehk Lielais Dzintars (suur merevaik). Nägime, kuidas valgusel on kontserdimajas oluline roll. Päevavalgus ja laeni ulatuvad peegelklaasid tekitasid hoones ainulaadse õhustiku.

Ettevõtete külastuste kõrvalt jõudis ajaloolane Ott Sandrak meile avada Läti ja ka Riia hoopis uues valguses: külastasime lugematul arvul uhkeid lossikomplekse ja muid vaatamisväärsusi, kuhu muidu ehk ei satukski. Küsides osalejatelt, mis neile kõige rohkem meelde jäi, toodi ülekaalukalt välja südantsoojendav vastuvõtt Läti esimese presidendi Jānis Čakste sünnikohas Auči mõisas, Rundale lossi suursugusus ja Riias Alberti tänava juugendlik elegants. Sõit pälvis osalejate absoluutse rahulolu.

[/expand]

Vaata galeriid visiidist SIIN.

ICC Eesti liikmesfirma Taarapõllu Talu OÜ tegeleb puuviljade, marjade ja köögiviljade mahetootmise ning töötlemisega. Taarapõllu mahedad marjakrõpsud, -mahlad ja -jahud on ammu leidnud tee tarbija südamesse, kuid kuna konkurents on tihe, tuleb pidevalt areneda. Nii ongi talu tegevjuhil Silvi Langusel terve nimekiri ideid, mis ootavad katsetamist, et maitsvaid marjatooteid juurde leiutada, kirjutab 1. septembri Postimees.

Foto: Kristina Traks

Taarapõllu mahekrõpsud jõuavad müüki ka Riia Stockmanni. Üks suurem klient on Belgias, nendele tehakse marjakrõpse privat label’ina. „Nad on väga huvitatud mahedast tootest ja suurest kogusest. Soovid on neil suuremadki, kui teha suudame. Näiteks tänavused vaarikad broneerisid nad kõik endale. Mahevaarikas on Euroopas üldse väga hinnas. Eks nagu Eestiski – vaarikas on üks siinse rahva suur lemmik,” märgib Langus.

Loe täismahus intervjuud Taarapõllu Talu tegevjuhi Silvi Langusega SIIT.